Mine sisu juurde

Belgia lipp

Allikas: Vikipeedia
? Belgia riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 13:15.
Belgia rahvuslipp. Proportsioonid 2:3

Belgia lipp on Belgia Kuningriigi ametlik lipp.

Riigi- ja rahvuslipp

[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 23. jaanuaril 1831, selle eeskujuks on Prantsusmaa lipp. Plagu on vertikaalsete väljadega trikoloor, must-kollane-punane. Lipp tuleb heisata nii, et must laid oleks lipuvardale kõige lähemal.

Lipp on erandlikult peaaegu ruudukujuline, mis viitab iseseisvusvõitluses osalenud Brüsseli mässumeelsete lipu kujule. Standardsuuruses lipp on 3 m kõrge ja 2,6 m lai, mis teeb lipu proportsioonideks 13:15. Kõik lipu laiud on võrdse laiusega.

Värvid pärinevad Belgia allüksuste ajaloolistelt vappidelt. Hainaut' krahvkonna, Limburgi hertsogkonna ja Luksemburgi hertsogkonna sümbol on punane lõvi, Brabanti hertsogkonna sümbol on kollane lõvi ning Flandria krahvkonna ja Namuri provintsi sümbol on must lõvi.

Värvid viitavad Belgia vapile. Must on vapikilbi väli, kollane (PMS 116C) on lõvi ja punased (PMS 186C) on lõvi keel ja küüned.

Lipud on ka flaamikeelsel Flandrial, prantsuskeelsel Valloonial ja kakskeelsel Brüsselil.

Brabanti revolutsiooni lipp 1789–90
Hollandi lipp
Belgia revolutsiooni lipp 1830–31

Belgia ajaloolised lipud

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Belgia lipp võeti kasutusele Brabanti revolutsiooni käigus 178990. Selleks oli Austria Madalmaade puna-valge-kollaste horisontaallaidudega lipp, millelt eemaldati Austria Keisririigi vapp ning keskmine valge väli asendati mustaga. Revolutsioon sai lüüa ja selle sümbolite kasutamine lõpetati, aga belglaste eneseteadvusele avaldas see suurt mõju.

1814–30 oli Belgia Hollandi võimu all ja seetõttu kasutati Hollandi lippu.

Aastatel 1830–31 toimus Belgia revolutsioon, milles ülestõusnud võtsid taas kasutusele Belgia rahvusvärvid. Sel ajal paiknesid lipuvärvid ikka horisontaalselt, kuid värvide järjestust oli muudetud, nüüd oli kangas puna-kolla-must.

23. jaanuaril 1831 muudeti lipu laiud vertikaalseteks ja sama aasta 12. oktoobril muudeti nende järjekord tänapäevaseks, nii et must laid asub lipuvardale kõige lähemal.

Kuna Belgia on föderatsioon, siis on Belgia kommuunide ja regioonide lipud põhimõtteliselt sama tähtsad kui riigilipp. Siiski näeb protokoll ette, et kui mitut erinevat lippu heisatakse või langetatakse või kantakse rongkäigus, siis peab riigilipp olema esimene. Täpsemalt on järjekord selline:

  1. Belgia lipp
  2. Belgia kommuunide ja regioonide lipud
  3. Euroopa lipp
  4. Belgia provintside lipud kohaliku keele tähestiku järjekorras
  5. Belgia valdade lipud.

Kui kohal on mõne välisriigi riigipea, siis selle riigi lipp on teisel kohal ja kõik ülejäänud lipud jäävad seetõttu ühe koha võrra tahapoole.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]